Väärikas eluase on inimõigus.

Eestis valitseb eluasemekriis.

Korterite müügihinnad on aastaga tõusnud viiendiku võrra ning kõrge inflatsiooni kaasabil on kodu soetamisest saamas kättesaamatu luksus. Nõudlust eluasemete järele on palju, pakkumist aga vähe. Piiratud kogus kergitab elamispindade hindu ja vähendavad nende kättesaadavust.

Reguleerimata eluasemeturg veab noori alt.

Aastatel 1940–1990 ehitatud tüüpkorterite hinnad tõusid Tallinnas aastaga tervelt 30%. Eeskätt on kodu soetamine raskenemas just nooremate ja väiksema sissetulekuga koduostjate jaoks, kuna kinnisvarahinnad kasvavad nende sissetulekutest kiiremini.

Nõudlus on sealjuures kasvanud enim just kinnisvaraturu odavamas osas. Hinnatõus luksuskorteriturgu mõjutanud pole, sest nende nõudlus on püsinud stabiilne.

Inimeste baasvajadused ei ole spekuleerimiseks.

Korterite üürihindu paisutavad tehislikult ka Airbnb ja teiste üüriplatvormide vahendusel spekuleerivad korteriomanikud. Küüniliselt ei jäeta kasutamata ka saabuvate Ukraina sõjapõgenike haavatavat olukorda üüriturul.

Tallinnas ja teistes suuremates linnades tõusid alumise otsa korterite üürihinnad sõjapõgenikest tuleneva nõudluse tõttu Tallinnas ja teistes suuremates linnades ühe kuuga 15–20 protsenti.

Väärikas kodu on inimlikkuse küsimus.

Alla 400–500 euro ongi näiteks Tallinnas juba raske vaba ja viisakat pinda leida.

Jaanus Laugus, kinnisvarabüroo Uus Maa juht

Inimeste enesestmõistetav õigus inimväärsele eluasemele on jäänud turumajanduse halastamatu haamri alla — appi peab tulema riik.

Noored Sotsiaaldemokraadid pakuvad süvenevale eluasemekriisile kolme võimalikku lahendust:

  • Reguleerida eluasemeturgu ning rakendada üürihindadele ülempiirid, eeskätt kõrge kodutusega piirkondades.
  • Piirata üürikorteritega spekuleerimist ning ühele inimesele kuuluvate üürikorterite maksimaalset arvu.
  • Suurendada oluliselt sotsiaalkorterite hulka ning kuulutada eluase riiklikult tagatud inimõiguseks.