Osalesin 27.-28. veebruaril Euroopa Noortefoorumi poolt korraldatud seminaril, kus arutlusele tulid kvaliteetsed töökohad noortele. Teema käsitlus oli huvitav, sest noorte tööpuudusest räägitakse tihti ja tõstetakse esile, et eelkõige on tähtis, et noored üldse töökohad leiaksid. Tegelikult võiks rääkida ka kvaliteetsetest töökohtadest.
Osalejad olid erinevatest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Peamiselt olid noorteesindajad just riikidest, kus on noorte tööpuudus hetkel kõige teravam. Esindajad olid nii Portugalist, Itaaliast, Eestist, Sloveeniast, Iirimaalt, Belgiast, Soomest ja Rumeeniast. Seminar jäi tugevalt osalenud riikide põhiseks. Tõin ka hiljem tagasisides välja, et oleks oodanud lisaks nendele riikidele ka osalejaid Kreekast, Austriast või Saksamaalt (kuna seal on noorte tööpuudus äärmiselt madal). Puudusid ka Rootsi, Taani ja Norra esindajad.
Noorte tööpuudus arvudes
Noorte tööpuuduse kohta on tehtud väga põnevaid statistikaid. Näiteks hetkel on umbes 5,7 miljonit töötut noort kogu Euroopa Liidus. Ehk siis 23,4% kõikidest noortest vanuses 15-24 ei tööta. Kogu tööpuudust arvestades on näitaja poole väiksem ehk 11,7 %. Mõnes riigis on noorte tööpuudus nii suur, et ligi pooled noored ei leia endale tööd. Nendeks riikideks on näiteks Kreeka (57,6%) ja Hispaania (55,6%). Madalamad noorte tööpuuduse näitajaid on Saksamaal (8%), Austrias (8,5%) ja Hollandis (10%). Eestis on tööpuuduse näitaja 2012. aasta andmete kohaselt 20,9%.
On välja arvutatud, et noorte tööpuudus sellisel tasemel kulub sotsiaalabile Euroopa Liidus kokku ligi 153 miljardit eurot. Lisaks sellele jätab pikk töötuks olemine noorele märgi kogu tema järgnevaks eluks. Eesti kaotab noorte töötute tõttu umbes 1,3% SKTst igal aastal. Kõige haavatavamad(tuleb välja ka Marge Undi raportist) on madalama haridusega, puudiliku kutseoskusega noored. Seekordne kriis on sootuks teistsugune ka selles osas, et nüüd on töötuid noori rohkem meeste hulgas. Varasemalt on olnud töötuid noori naisi rohkem kui mehi.
Euroopa Liit kavatseb noorte tööpuudusega järgmistel aastatel võidelda väga tuliselt. Juba praegu on eraldatud 6 miljardit eurot noorte garantiiks, mis paljude Euroopa Parlamendi liikmete ja vastava teema ekspertide sõnul pole piisav summa. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ütleb, et noorte garantii jaoks on vaja umbkaudu 21 miljardit eurot.
Lisaks töötutele noortele tuleb rõhku panna ka NEET(inimene, kes ei õpi, ei tööta ega osale kursustel) noortele. Kokku on Euroopas hinnanguliselt 15-29 aastaste seas 14 miljonit NEET noort. NEET noori on rohkem madalama haridusega noorte, immigrantide (või immigrandi perest pärit) ning noorte meeste seas. Seega, kui oled noor mees, immigrant või vanemad on immigrandid ning sul on põhiharidus, siis oled suure tõenäosusega NEET noor.
On arvutatud, et need noored, kes on olnud pikalt töötud, siis nende palk 42-aastaseks saamisel võib olla keskmiselt 12-15% madalam oma eakaaslastega võrreldes. Lisaks on NEET noored poliitilisest ja sotsiaalsest elust märksa tõrjutumad ja neil on kergem sattuda stressi.
Mis on kvaliteetne töö?
Kvaliteetne töökoht hõlmab mitmeid erinevaid aspekte. Kvaliteetne töö ei ole ainult rahulolu töökohaga, kuigi viimane on äärmiselt tähtis aspekt. Eurofond pani paika indikaatorid, mis näitavad töökoha kvaliteeti. Sinna hulka kuuluvad sissetulekud, töökoha kindlus, püsivus, tööaeg, töökeskkond, tööintensiivsus ning võimalused rakendada oma haridust ja kogemusi.
Eurofond leidis oma uuringus, et umbes 20% kõikidest töökohtadest on viletsa kvaliteediga. Töötajad, kes töötasid “viletsatel töökohtadel”, neil esines tihedamalt terviseprobleeme, nad ei tundnud ennast hästi või olid stressis ja nad ei leidnud oma tööl mõtet. Eestis on Eurofondi andmetel umbes veerand töökohtadest viletsad.
Oma grupitööde käigus leidsime, et lisaks nendele näitajatele peaks kvaliteetne töö näitama seda, kas inimene(just noor inimene) saab tänu tööle iseseisvaks ja kas palgad on võrdsed (naiste-meeste ja noorte-vanade vahel).
Tõime ka välja asjaolu, et kui noor ei lähe tööle sellel erialal, mida ta õppis, kuid vähemalt töötab samal tasemel, mis on tema haridustase, siis on see pigem positiivne. Samas kui noor peab töötama oma haridustasemelt madalamal töökohal, siis on tegemist riigi ja enda aja, raha raiskamisega.
Miinimumpalk
Kriisi aastatel on miinimumpalk jäänud väga paljudes riikides samaks või pisut tõusnud. Noortefoorumi arvates on noortele miinimumpalk äärmiselt tähtis, sest osa-ajaga või ajutist töökohta omavad noored saavad tihti miinimumpalka.
Seitsmel ELi liikmesriigil puudub riiklikul tasemel kehtestatud miinimumpalk. Samas on nendes riikides siiski regiooniti või ametiühingute vahelistel kokkulepetel miinimumpalk paika pandud. Euroopa Liidus erinevad miinimumpalgad väga drastiliselt. Rumeenia madalaim miinimumpalga tase on 157 eurot, Luksemburgis on miinimumpalk kogunisti 1874 eurot (mis on rohkem kui Eesti keskmine (!) palk).
Kui Eestis on kõikidel üks ühine miinimumpalk, 320 eurot, siis nii mõnelgi riigil on miinimumpalga suhtes erisused. Näiteks Rumeenias sõltub miinimumpalk haridustasemest. 157 eurot on võimalik madalaim palgatase. Haridustaseme omandamisel tõuseb ka miinimumpalk.
Suurbritannias ja Kreekas on miinimumpalga erisused ka noortele. Noortele võib nendes riikides maksta vähem palka, sest noorte alampalk on väiksem. 2012. aastal vähenes Kreekas miinimumpalk üldiselt 22%, noortele kogunisti 32%. Aruteluringides leidsime, et sellist diskrimineerimist noorte suhtes teha ei tohi ja meie grupp laitis selle idee maha. Kreekas ja Suurbritannias toodi põhjenduseks, et seeläbi tahavad tööandjad noori rohkem tööle võtta. Arvestades Kreekas noorte tööpuudust pole meetmed oodatud tulemust andnud.
Koos leidsime, et ühtse Euroopa miinimumpalga kehtestamine on hetkel võimatu, kuid kindlaks peaks määrama ühesugused tingimused, mille põhjal miinimumpalka määrata. Lisaks sellele peab kindlasti miinimumpalga tase võimaldama minimaalsete elamistingimuste rahuldamise.
Probleem ajutiste töökohtadega
Noortefoorumi mureks on lisaks tööpuudusele ka liiga suur hulk ajutise lepinguga töötavaid noori. On välja toodud, et 42% noortest (jään küll vastuse võlgu, mis vanuse vahemik selle arvu juures toodud oli) töötab ajutise töölepingu alusel. S.h üks viiest noorest kardab oma töökohast ilma jääda. Kriisi aastatel kasvas ka osa-ajaga töötajate hulk noorte hulgas. Statistika tõi veel välja, et naised töötavad osa-ajaga rohkem kui mehed.
Sloveenias, Poolas ja Hispaanias üle 60% noortest on ajutisel töökohal. Rumeenias, Bulgaarias ja Leedus alla 10%.
Ajutine töökoht võib viia ebakindluseni, sest kunagi ei tea, kas pärast ajutise töö lõppu on võimalik kohe uuesti kuhugi tööle asuda. Samuti takistab ajutine töökoht pikaajalist planeerimist. Paljudes ELi riikides võib juhtuda, et tänu ajutisele töökohale ei ole ligipääsu parematele sotsiaalsetele tagatistele.
Leidsime grupis üheskoos, et õpilastele ja üliõpilastele on ajutine töökoht isegi hea (näiteks töötamine suvekuudel) ja sinna arvata ka osa-ajaga töötamine, sest täiskoormusel õppival üliõpilasel on lisaks veel töötada väga keeruline. Samuti on ajutine töökoht põhjendatud ka siis, kui tegu on näiteks mõne projektijuhtimisega. Kui projekt läbi saab on selge, et kaob ka töökoht.
Veel peaks ajutine töökoht olema valik mitte kohustus. Mõnele meeldibki töötada näiteks aasta ühe projekti kallal ja siis asuda teise projekti kallale, kuid kui ajutine töökoht on ainukene võimalus noorele inimesele, siis võib olla tagajärgeks olukord, edasise elu planeerimine on raskendatud.
Probleemidena tõsteti ka asjaolu, et ajutisel töökohal töötav inimene ei saa kaitset tihtilugu ka ametiühingutelt, sest kui ta töötab seal alla aasta või mõned kuud, siis pole ametiühingul aega temaga tegeleda. Taoline olukord muidugi Eestit ei puuduta, sest meil on ametiühingud äärmiselt nõrgad.
Ettepanekuna kõlas, et oleks vaja näiteks maksusoodustusi, mille läbi oleks ettevõtja rohkem motiveeritud noort tööle võtma ja teda ka kauem hoidma.
Sloveenia esindaja rääkis, et Sloveenias käivitati programm, millega saadi tööle 1,5 aastaks 3000 noort. Nimelt projekti käigus pakuti tööandjale 8000 eurot, kui ta sõlmib noorega pooleteiseks aastaks lepingu. Nädalaga olid projekti rahad otsas ning tõepoolest 3000 noort saadi tööle. Kas ka pärast 1,5 aastat need noored sinna tööle jäävad on juba omaette küsimus. Kirjutan sellest täpsemalt siis, kui olen ühendust saanud Sloveenia noorteühenduste aktivistiga, kes põgusalt projekti tutvustas.
Mis saab edasi?
Kokkusaamise eesmärk oligi anda sisendit kvaliteetsete töökohtade dokumenti, mis saab olema Euroopa Noortefoorumi poliitikate aluseks sellel teemal. Ise tundsin, et teemaatika oli liiga lai ning praegu peaks keskenduma nendele lahendustele, et NEET noored ja teised töötud noored(eriti pikaajalised töötud) leiaksid endale kiiresti töö. Siis tuleb edasi mõelda, kuidas tagada noortele kvaliteetsed töökohad.
Maikuus on oodata esimesi mustandeid antud dokumendist ning siis tahaks jällegi teid asjadega kursis hoida.
Õhku jäi rippuma ka palju küsimusi. Mis on takistuseks noortele, et nad ei taha tegeleda ettevõtlusega ja seda rajada? Mis takistab noortele olemast innovaatilised? Kas Euroopa koolisüsteemid? Lisaks tõstatati küsimus, kas meie noori koolitatakse üle või hoopis valesti, et nad ei leia tööd?
Noorte tööpuuduse kohta sain väga olulist infomaterjali juurde, kuid seminar oleks pidanud olema ehk pisut kitsamatel teemadel. Mainimata jätsin ka tervisega seotud asjaolud (mis ka kuuluvad kvaliteetse töö juurde), aga teema oli üsnagi laialvalguv, mille tõttu konkreetseid ettepanekuid ei jõutudki teha.
Karl Kirt
Noorsotside majandusvaldkonna juht