Aleks Desjatnikov: laste ühine haridus toob ka integratsiooni

11951338_1884383408453474_2465209758640075856_n

Eesti suur siseprobleem on selles, et venekeelsetele noortele eestlastele pole tarka ja tugevat integreerimisprogrammi.
Integreerumist alustatakse gümnaasiumist, kus nõutakse kohe 60%-list eestikeelsete ainete osakaalu. Alustada pole vaja gümnaasiumiastmest, vaid lasteaiast.

Selleks et integratsioon toimiks ja venekeelsed lapsed oskaksid hästi nii ema- kui ka eesti keelt ning eestikeelsed lapsed mingil määral vene keelt, tuleb venekeelse ja eestikeelse lasteaia mõte tasapisi kaotada. Selle asemel võiksid olla kakskeelsed lasteaiad.

Selliste lasteaedade õppeprogramm oleks nii eesti kui ka vene keeles. Iga tunni struktuur oleks selline, et kaks kolmandikku tunnist õpitaks eesti keeles ja ülejäänud aja jooksul tehtaks õpitust kokkuvõte vene keeles, et ka venekeelsed lapsed materjalist aru saaksid.

Tean kurbi juhtumeid, kus eestikeelse kooli algklassilapsed on klassikaaslast teise emakeele pärast kiusanud. Selliste juhtumite kadumiseks tuleks lasteaiaprogrammi lisada arutelu vormis tunnid, kus lapsi õpetataks emakeelest jm erinevusest sõltumata üksteist austama ja sõbraks saama. Need tunnid võiksid mõnikord olla eesti, mõnikord vene keeles, et näidata lastele, et Eesti ei ole ükskeelne riik ning teise keele õppimine ja selles suhtlemine on meie ühiskonnas vajalik.

Kõik õpivad koos

Vene- ja eestikeelsete koolide asemel eelistaksin koole, kus kõik lapsed õpiksid emakeelest olenemata koos. Loomulikult toimuks õpe koolis eesti keeles, aga lapsevanema ja õpilase soovil oleks võimalik esimesest klassist alates õppida vene keelt kas ema- või võõrkeelena.

Kui lapsed käivad lasteaedades ja koolides koos, pole integreerumisprogramme hiljem enam vaja, sest lapsed juba elavad ühises mõtteruumis.

EPL 29.12.2015

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga