Täna läbis esimese lugemise Riigikogus põhiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on langetada valimisiga kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 16. eluaastani.
Olen pikka aega seda ideed toetanud ja leian, et tänapäeva noored suudavad väga edukalt oma kodukoha küsimustes kaasa rääkida. Seda enam, et noor inimene on tihtilugu ise osalised oma kodukoha haridussüsteemis, noorsootöös ja paljudes muudes teemades.
Kalvi Kõva, kes oli eelnõu esitajate poolne ettekandja, tõi Riigikogus esile mõned punktid, miks valimisea langetamine on täna võimalik ja suisa vajalik.
1) Ühiskonna vananemisest tingitud vajadus tasakaalustada vanema- ja nooremaealiste valijate hulka. Valijate hulk 2017. aasta valimistel suureneks umbes 24 000 valija võrra.
2) Noorte huvitatus poliitikas ja teadmine sellest on võrreldav täiskasvanute omaga.
3) 50% 14-aastatest noortest omab juba parteilist eelistust.
4) Eesti noored on võrreldes teiste riikide eakaaslastega kodanikuühiskonna küsimustega keskmisest rohkem kursis.
Kalvi Kõva viitas oma kõnes Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi uuringule, mis näitas selgelt, et valimisea langetamiseks on meie ühiskond, eriti noored, valmis.
Kui fraktsioonide esindajad käisid pärast debatti kõnetoolis, siis oli heameel kuulata, et kolm fraktsiooni toetavad eelnõud (RE, SDE, IRL) ja üks kahtleb ja konkreetset eelnõud ei toeta, vaid toetab noortevolikogude laiemat kaasamist (KE). See näitab, et eelnõul on suurem konsensus, kui esialgu võiks arvata.
Valimisea langetamine oli ainsana parteidest 2011. aasta valimisprogrammis sees sotsidel ja noorsotsid on seda ettepanekut toetanud rohkem kui 10 aastat.
Järgmine lugemine toimub juba kolme kuu pärast detsembris ja kolmas lugemine jaanuaris või veebruaris.