Minult on tihti küsitud, et kes need noorsotsid on ja miks peaks üks Eesti noor üldse tahtma meiega liituda. Tavaliselt tekitab sõna poliitiline noorteühendus eelarvamusi ja hrimu. Samas on palju neid noori, keda just poliitika tõmbab. Osaliselt poliitika, maailmavaate või ka tegevuste pärast on noorsotsidega viimase aasta jooksul liitunud üle 530 aktiivse noore üle Eesti. Mis on siis noorsotsides teisiti, et meie vastu nõnda suur usaldus on ja ka sõna poliitika ei peleta paljusid tegusaid eemale?!
Oleme liidrid üle maailma
Oma 14 klubiga katame peaaegu terve Eesti, nii et kellel huvi on, leiab meid oma kodukohast kas lähemalt või veidi kaugemalt. Võime öelda, et oleme kogukonna liidrid, lihtsamalt öeldes on meie seas õpilas- ja üliõpilasesindajaid, noortekogude ja noortevolikogude liikmeid, sportlasi ja kunstnikke.
Liikmete paljusus ei ole eesmärk ja ka mitte omaette tugevus. Meie tugevus on võime üle Eesti noorte soovid ja mured kokku koguda ning neile läbi omavalituste või parlamendi lahendusi otsida. Kui vaja, ei jää me ainult Eesti tasandile. Noorsotse leiab rohkem kui 160 riigist üle maailma. Peamine koostöö on meil põhjariikidega ning Euroopa noorsotside katuseühendusega. See tähendab, et meie noortel on sadu võimalusi mööda maailma ringi liikuda, osaleda heategevusprojektides, vaadelda valimisi, õppida tundma kultuure ja otsida lahendusi paljusid noori puudutavatele probleemidele.
Eestis leiab küll noorteühendusi, kes on rahvusvahelise haardega, kuid neil puudub võimalus mõjutada nii tõhusalt noorte elu (välja arvatud katuseühendused nagu ENL, EÜL, EÕEL). Samuti on meil poliitilisi noorteühendusi, kuid nende välissuhtlus võrreldes sotsiaaldemokraatidega on alles lapsekingades. Ühesõnaga, kui on huvi ja tahtmist, anname võimaluse teiste aitamiseks ja enda arendamiseks.
Meie tegevus on suunatud liikmete harimisele
Kõik meie liikmed ei soovi saada ilmtingimata poliitikuks, pigem soovivad nad saada teadmisi, mis aitab poliitikat mõista ja seeläbi edukam olla. Võin mürki võtta, et meie hooajakoolis on kõigil võimalik kohata tulevasi ministreid, vallavanemaid, tippärimehi, kultuuritegelasi. Sellepärast on noorsotside üks peamisi eesmärke oma liikmete harimine, et meie toetusel lisanduks Eesti ühiskonda uusi liidreid.
Noorsotside aasta suursündmusteks on hooajakoolid suvel, talvel, sügisel ja kevadel. Iga kord koguneb meid üle saja noore, et osa saada tipptasemel koolitusest, millest kindlasti ei puudu ka motiveeriv õhtune osa. Laiendamaks silmaringi korraldame erinevates maakondades maailmavaate väitlusi, millega arendame argumenteerimisoskusi ning õpime tundma poliitikat. Iga klubi korraldab oma teemaõhtuid, kohtumisi teadlaste ja poliitikutega, heategevusüritusi, filmiõhtuid jne, täpselt seda, mida liikmed soovivad.
Osaleme iseseisvalt riigi asjades kaasa rääkimisel
Juba neli aastat tagasi tõi Tallinna Ülikooli üliõpilane Sille Ader oma ülikooli lõputöös Eesti poliitiliste noorteühenduste erinevused. Kui mitmete teiste noorteühenduste liikmete arvates oli tähtsaim erakonna toetamine, siis noorsotsid pidasid esmatähtsaks ise poliitika, st Eesti elu kujundamist. Seda põhimõtet oleme tänaseni järginud. Nii on ka mitmed meie seisukohad aluseks erakonna arvamusele. Eelmise aasta lõpus korraldatud sotsiaalkampaania „Aita lapsel olla loov“ raames tegime ettepanekud riigileelarvesse. Sellel aastal esitasime koos erakonna Riigikogu fraktsiooniga õppetoetuste seaduse, mis peaks ära hoidma kõrgharidusreformi tekitavat ebavõrdust.
Oluline iseseisvuse ja omapäi toimetamise juures on julgus mõelda ja välja öelda. Samuti julgus enda ja teiste eest seista, kellele ülekohut tehakse. Sellepärast seisime külg-külje kõrval aasta alguses koos üliõpilaste ja õpilastega talvisel Toompeal. Noored peavad ise saama mõelda ja oma mõtteid välja öelda, ei noortekogu ega erakond ei saa neid ette öelda. Kui vaja oleme erakonna suhtes kriitilised ja osutame kätte õige suuna, kui vaja, toetame, mis aga kõige tähtsam- teeme oma asja ja teeme seda hästi!
Autor: Lauri Läänemets