9. septembril näidati Egiptuse televisioonis katkendeid filmist “Moslemite süütus”. Filmis pilati islamiusu prohvetit Muhammedi, mis ajas moslemid üle kogu maailma marru. 11. septembril avaldas Egiptuses umbes 3000 inimest meelt USA saatkonna ees. Mõned neist ronisid müürile ja asendasid USA lipu islami musta lipuga. Samal päeval rünnati USA saatkonda Liibüa linnas Banghazis, mille käigus sai surma 4 inimest, nende seas USA suursaadik Chris Stevens. Järgmiste päevade jooksul levisid meeleavaldused üle kogu maailma. Jeemeni protestide käigus sai neli inimest surma ja kümneid haavata, Tuneesias sai samuti neli surma ja 46 haavata. Meeleavaldused toimusid Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Tais, Indias, aga ka Suurbritannias, Prantsusmaal, Hollandis ja Taanis.
Kohe peale Banghazi rünnakuid jõudsid meediasse kuuldused, et tegemist ei olnud spontaanse meeleavaldusega, vaid hoopis planeeritud terrorirünnakuga, mille sooritas mõni al-Qaeda-meelene terroriorganisatsioon. 15. septembril tunnistas al-Qaeda, et rünnak oli mõeldud kättemaksuks USA-le Abu Yahya al-Libi, kes oli al-Qaeda üks liidritest, mõrvamise eest.
Üpris pea hakkasid Araabia riikide valitsused ennast distantseerima vägivaldsetest meeleavaldustest ja kutsusid inimesi üles protesteerima rahumeelselt. Hakati aru saama, et kogu see vägivald oli põhjustatud väikese rühma äärmuslaste poolt ja suurem osa moslemitest on küll solvunud, aga ei poolda vägivalda. Liibüa puhul tuleb arvesse võtta, et peale kodusõda on mitmed relvastatud jõugud ikka veel tegevuses. Neist tuntuim oli al-Qaeda sidemetega Ansar al-Sharia, mille liikmed osalesid Banghazi saatkonna rünnakus. Liibüa valitsus hakkab alles praegu tegema pingutusi, et ohjeldada neid relvastatud jõuke. Suur samm selleks tehti 21. septembril, kui hulk meeleavaldajaid, kes olid vihased suursaadik Stevensi tapmise pärast, vallutasid Ansar al-Sharia peakorteri ja ajasid organisatsiooni laiali.
Viimase aja meeleavaldused on andnud mitmetele islamistlikele valitsustele võimaluse lisada põhiseadustesse jumalateotuse keelamise klauslid, eriti tugevat survet on avaldanud Egiptuse ultrakonservatiivsed salafistid president Morsile. Samas on ka mõõdukatel islamistidel olemas võimalus algatada avalik diskussioon selle üle, et kuidas vähendada äärmuslaste tugevat mõju ühiskonnas ja kuidas propageerida tolerantsust.
Lisalugemist:
http://www.thedailybeast.com/newsweek/2012/09/16/ayaan-hirsi-ali-on-the-islamists-final-stand.html
http://www.economist.com/node/21562914
Ülevaate tegi Arne Lapõnin.