Läinud nädala kolmapäeval, 12. oktoobril tapeti Bratislava kesklinnas kaks lgbt+ kogukonna liiget. Nende tapjaks osutus 19-aastane noormees, kellest sai päevapealt üleriigilistes uudistes fašist, terrorist ja ekstremist. Olles küll pikemat aega varasemalt lgbt+ ja juudi kogukonna vastu suunatud ähvardavaid ja vaenavaid säutse Twitterisse postitanud, pöörati sellele tõsisemalt tähelepanu alles peale tapmisi. Väärib ka märkimist, et tapmiseks kasutas ta oma isa, paremäärmuslikku erakonda VLASŤ kuuluva poliitiku, relva. Samal ajal toimuvad ka Eestis EKRE korraldatud meeleavaldused, kus atribuutideks on muuhulgas võllapuu, Tallinna vanglaga ähvardav plakat ning Eesti lipud, mis sümboliseerivad rahvuslust. Ometi paneb selliste sõnumite esitamine avalikkuses küsima – mis hetkest muutuvad taolised sõnumid päriselt tapmisähvardusteks ja kas rahvuslikku sümboolikat tohib sellega siduda.
Internetis radikaliseerumises pole miskit uut – sellest on korduvalt kirjutatud, uuritud ning seejärel võetud teadmiseks. Siiski ei pane me sageli tähele, kui palju see tegelikult kahju võib teha. Bratislava näitel saab öelda, et paremäärmuslus tapab. Inimlikul kombel arvaks aga, et ekstremismiga aitavad võidelda poliitikud, kellel on palju kõlapinda. Paraku näeme aga, kuidas paljud meie poliitikud aitavad ekstremismile kaasa halvustades eri vähemusi, olles lugupidamatud oma kolleegide suhtes ning võttes abiks ka solvanguid ja seda nii isiklikus meedias kui ka auväärt riigikogu saalis. Kas sellised inimesed on noortele eeskujuks? Tahaks loota, et tulevastel valimistel valivad inimesed riigikokku inimesi, kes oskavad üksteist kuulata ning maailmavaadete erinevusest hoolimata koostööd teha.
Arvan, et arenenud ühiskonnale ei tohiks olla omane siduda tapmisähvardusi rahvuslikkusega. Rahvuslus on ju ometi miskit, mis ei kuulu ühele erakonnale ega ühiskonnagrupile, vaid kõigile. Laulame me ju kõik laulukaare all rõõmsalt koos, hoolimata meie erinevatest poliitilistest vaadetest, elukohtadest ja seksuaalsest sättumusest.
Kahe kogukonnaliikme tapmisest alates on Slovakkias toimunud meeleavaldused, kus mõistetakse hukka homofoobiat ja fašismi. Ka täna täitus kesklinn ja baariesine, kus toimus tulistamine, küünalde, lillede ja kogukonnale solidaarsust avaldava rahvaga. Ometi ei peaks tapmised olema need sündmused, mis inimesi liidavad.
Õnne Paulus
Noorte Sotsiaaldemokraatide president