Tööeluks ettevalmistudes on sajandeid oskuseid omandatud just ühel moel: tööd tehes. Kutseharidust omandades on pea vältimatu läbida praktika oma valdkonnas. Üha enam muutuvad erinevad praktikavormid võimalikuks, aga vahel ka kohustuslikuks akadeemilises kõrghariduses. Me väärtustame teadmiste kõrval konkreetseid töö käigus õpitavaid oskusi.
Kuigi nii paljud noored peavad oma õpingute käigus kokku puutuma sellise õppeviisiga, on see meil täna üpriski vähe reguleeritud valdkond. Kutseõppe praktika läbiviimise kord on üldsõnaliselt kehtestatud haridus- ja teadusministeeriumi määrusega. Sellest aga on vähe. Seda tõestavad noorsotside kohtumised erinevate huviorganisatsioonidega. Praktika eesmärk peaks olema reaalse kogemuse andmine konkreetsel töökohal või valdkonnas laiemalt. Praegu näeme aga, et vajaka jääb nii praktika kvaliteedist kui ka kättesaadavusest. Liiatigi ei oska ettevõtjad kasutada ära võimalust, mida praktikandid pakuvad: teadmist tulevikuks, kelle hulgast vajadusel uusi töökäsi värvata.
Tänased probleemid
Üheks probleemiks on kindlasti see, et praktikate tasustamisel pole mingisugust korda. On ettevõtteid ja ka üksikuid riigiasutusi, kes praktikatöö eest õiglaselt maksavad. Ent on ka neid, kelle jaoks on praktikant tasuta tööjõud näiteks arhiivi korrastamiseks või kohvi keetmiseks. Praktikant ei ole aga orjatööjõud. Igasugune töö väärib õiglast tasu.
See küsimus puudutab otseselt noore vabadust teha oma elu puudutavaid valikuid. Olukorras, kus praktikal käimine on teatud erialadel kohustuslik ning mõne noore majanduslik taust ei võimalda kuu või paar täiskohaga tasuta tööd teha, ei saa see noor endale sobivaimat eriala valida. Oluline on, et keegi ei peaks loobuma erialast või ametist sellepärast, et tal või ta vanematel pole võimalik paar kuud tasuta töö kõrvalt elamist kinni maksta.
Teine murekoht on loomulikult kvaliteet. Praktikale minnes ootab tudeng või õpilane sellest ka mingit kasu. Kaks kuud koopiaid tehes või kohvi keetes jääb kokkupuude valdkonna tegelike teemade ja töö sisuga puudulikuks. Kui kutsehariduses on veel mingit kontrolli, siis kõrghariduses peab lootma hea õnne peale.
Praktika kui tööturu kokkuköitja
Kindlasti võivad kriitikud öelda, et kui tööandja praktikandile veel maksma peab ja talle nii palju nõudmisi esitatakse, siis kes üldse peaks tahtma praktikakohti luua. Aga vaadake, praktika on kasulik ka tööandjale.
Esiteks on see hea viis testida tööturule sisenevaid noori ja välja valida konkreetse tööandja jaoks sobivamad kandidaadid. Nii on võimalik suurendada potentsiaalsete töötajate võrgustikku ning seeläbi alandada värbamiskulusid. Praktikal käinud noor saab paremini aimu, kas ja mil viisil see töökoht või amet talle sobib ning loob positiivseid kontakte töötajatega. Tööandja näeb, keda ja mil viisil neil palgata on võimalik ning koolitab endale ette uut tööjõudu.
Mis edasi?
Oleme praktikakorralduse teemasid arutanud nii ametiühingute keskliidu kui ka üliõpilaskondade liiduga. Teema on tuline ning erinevatel osapooltel on huvi sellel teemal diskussiooni pidada.
Vaadates tööandjate esindajate kommunikatsiooni netis, võib arvata, et ka neil on selle teema vastu huvi. Kindlasti on tööandjatel, üliõpilastel ja ametiühingutel erinevaid murekohti ning ka lahendused pole nii selgesti veel nähtavad.
Noorte jaoks on oluline, mis tingimustel ja kuidas nad tööturule sisenevad, millist väärtust saavad nad pakkuda ja mida saavad tööandjalt vastu. Kindlasti peame diskussiooni jätkama, et lahendada praktikakorraldusega seotud korralagedus ja ebaõiglus. Peame seisma selle eest, et noortel oleks tööturule sisenemine kergem ja et igal noorel oleks vabadus valida endale eriala ilma majanduslike eeltingimusteta.
Joosep Vimm
Noorte Sotsiaaldemokraatide president