1. septembril alustavad noorsotsid eksperimendiga, mille eesmärgiks on teada saada, kas edaspidi tudengitele planeeritav toetus, 135 eurot kuus, on piisav, et sellega ka tegelikult hakkama saada. Eksperimendis osaleb Viljandist pärit üliõpilane Juhan-Mart, kes elab õpingute ajal ühiselamus ja omandab Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal kõrgharidust.
Selle aktsiooni eesmärgiks on eksperimendi korras järgi proovida, kas ühiskondlikult aktiivsel üliõpilasel on võimalik ühe kuu jooksul ära elada 135 euroga ning kas see summa tagab sotsiaalse ja majandusliku kindlustunde õpingute ajal.
„Olles ise üliõpilane, oskan ma öelda, et 135 eurot pole väga suur summa. Selle rahaga kuu aega elada on omaette kunst. Sellegi poolest soovin ma katsetada, kas tavaline üliõpilane sellega ka hakkama saab,“ ütles eksperimendis osalev Juhan-Mart Salumäe.
Eksperiment pildi sellest, kas Haridus- ja Teadusministeeriumi pakutav õppetoetuste eelnõu võimaldaks noorel õpingute kõrvalt teha vabatahtlikku tööd või on ta sunnitud eelistama palgatööd. Kuigi noortelt oodatakse ühiskondlikku aktiivsust, mida vabatahtlikud organisatsioonid pakuvad, ei pruugi antud eelnõu seda soosida.
“Ministeeriumi poolt kavandatav tudengite sotsiaalsete garantiide süsteem ei paku kindlustunnet õpinguteks ning ei paku lahendust probleemile, kus paljud üliõpilased peavad lisaks täiskoormusel õppimisel ka maksimumi andma tööturul. Olgugi, et kõrgharidusreformi eesmärgiks suurendada täiskoormusel õppivate tudengite arvu ja soodustada seda õppetoetustega. Noorsotsid peavad õigeks 130 euro suuruse tudengipalga sisseseadmist, mida võimaldatakse igale alla 26 aastasele tudengile, kes õpib täiskoormusel. Täiendav toetus, 148 eurot, on võimalik taotleda noorel, kes õpib vähemal 75% koormusel ning seda hoolimata vanusest. Näeme, et taolise süsteemi sisseseadmine võimaldab oluliselt rohkem panustada õppimisele, mis on tegelikult tudengi töö,” avas probleemi tagamaid noorte sotsiaaldemokraatide haridusvaldkonna juht Elis Tootsman.