Möödunud aasta seisuga on Eestis töötuid noori rohkem kui rahvaloenduse andmetel Pärnu linnas elanikke. 16% noortest ei õpi ega tööta ning noorte töötuse määr on 20% ehk iga viies noor on töötu, kirjutab ajalehes “Põhjarannik” Maarja-Liis Roone, Ida-Virumaa noorte sotsiaaldemokraatide klubi esimees.
Just praegu peaks tegema korrektuure ning haridusasutused peaksid olema suutelised kohanema tööturu muutuste ja vajadustega. Väga suuresti on probleemi põhjuseks riikliku strateegia puudulikkus, ei suudeta läheneda probleemidele pikaajalisemas perspektiivis.
Leian, et ühiskonnaõpetus peaks kuuluma juba kaheksanda klassi riiklikusse õppekavasse. Pikemaajaliselt toetatakse hääleõiguse andmist alates kuueteistkümnendast eluaastast. Eelduseks on, et koolisüsteem tagaks vajalikud teadmised ühiskonnas toimuvast noorematele õpilastele. Otsusega kaasneks noortele suurem osalus ühiskonnas.
Lisaks tuleks pikendada õppeperioodi, mis annaks õpetajatele võimaluse tunde huvitavamalt üles ehitada. Peale baas-teadmiste ja faktide saaks käsitleda tundides aktuaalseid uudiseid, probleeme ja kriisisituatsioone nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eelneva lisamisel avarduks õpilaste silmaring, oleks loota, et õppurid muutuksid tolerantsemaks ning neil oleks kergem avaldada oma seisukohti ja arvamust.
On oluline, et lisaks faktiteadmistele ja sisukate aruteludele kujuneksid väärtused ja hoiakud. Rohkemad teadmised meist ümbritsevast populariseerivad kuulumist organisatsioonidesse ja suurendaksid soovi anda oma panus ühiskonda vabatahtliku tegevuse kaudu. Need omakorda annavad noortele kogemused, mis on karjääri valikul ja tööturule sisenemiseks hindamatu väärtusega.
Toetan mõtet lisada õppekavasse karjääriõpetus. Tundide vajalikkust tõestavad uuringud, millest tuleneb, et tööandjad ei ole rahul noorte ettevalmistusega. Karjääriõpetuse tundides saaksid õpilased teadmisi, kuidas koostada CVd ja motivat-sioonikirju. Noored saaksid võimaluse läbi mängida töövestlu-si, mis omakorda suurendaks julgust avalikult esineda.
Tundides tutvustatakse tööturu vajadusi ja saadakse teada, kuidas ja kust leida tööpakkumisi. Räägitakse ka edasiõppimise võimalustest. Grupitööde kaudu, karjääritesti-de sooritamise ning töövarju-päeval osalemise teel leiaksid noored oma kutsumuse varajasemas eas.
Mida haritum on noor, seda paremini saab ta hakkama enda majandamisega. Rikkalikum teadmiste pagas suurendab võimet ühiskondlikel teemadel kaasa rääkida. Teadlikum noor orienteerub ühiskonnas paremini, on suhtle-misaltim ning avatum töö otsimisele ja uutele väljakutsetele.
Arvan, et haridus on valdkond, millesse tasub investeerida nii riiklikul kui isiklikul tasandil. Tihti suhtutakse skeptiliselt muudatustesse. Ühiskonna vajadused pole praegu enam samad, mis nad olid varem. Mida rutem suudame tagada hariduse, mis vastab tänapäeva tööturu nõudmistele, seda kiiremini on võimalik lahendada noorte tööpuuduse probleemid.